Saaremaa Kunstistuudios veedavad seekord 15-ndast jaanuarist 29-nda veebruarini aega Maria-Kristiina Ulase „Inimvigurid“.
„Mõjutatu“ 2015 tehniline teostus Mait Eerik
„Tähenduste otsija“ 2014 tehniline teostus Mait Eerik, Olari Lass
„Naerev Buddha“ 2014-2015 tehniline teostus Mait Eerik
„Jumalatervitaja“ 2015 tehniline teostus Mait Eerik
„Pöördeline“ 2013 tehniline teostus Mait Eerik
„Emotsioonidel improviseerijad“ 2014-2015 laserlõige
Neid on pisut väiksem seltskond seekord koos, aga nad on reisinud maal ja merel, et koguneda arutlema inimloomuse paljude erinäoliste tahkude üle.
Nende lugu sai alguse ühes II klassi kunstitunnis, kui klassijuhataja andis ülesandeks lõike järgi hampelmanni tegemise. Minu emale, kunstnik Concordia Klarile (1938-2004) mõte meeldis ja nii ta tegi mõned figuurid lisaks, mida siis koos õlipastellidega värvisime.Üks Karu ja Kaks mereröövlit rippusid tükk aega trepi küljes, nii nad siis mällu sööbisid, et aeg-ajalt taas mälusoppidest pinnale kerkida.
1999-ndal aastal ilmusid nad 5 meetristena Tallinna Kunstihoonesse „Erose“ näitusele, rääkides ihast ja kaduvusest. 2009-ndal aastal otsisid endale vahedamat kuju.
Vahepeal olid nad suured, siis väikesed. Muinasjutulised ja valged mustal seinal, siis jälle raevukalt värvilised matkides inimest teekonnal sisimatest hingesoppidest rämedaima välismaailmani.
Ereda erutuse värelusest viib tüüne ja helge hetketabamiseni vahel värviline, vahel hall, vahel must paljunimeline mõte.
Mõttel on kuju, tujul on iseloom, meeleolul on mask.
Inimvigurid keerlevad, püsivad paigal, lasevad sikutada. Ei tea, kas nad räägivad ainult seda, mida me tahame kuulda või on neil midagi uut ja ootamatut lisada.
Tore, et nüüd on nad jõudnud Saaremaale, sest Asuka külas olen veetnud suvesid 1972-st aastast peale, vaadates lapsepõlves põnevusega ema ja isa,kunstnik Peeter Ulase (1934-2008) tööde tekkimist.
Maria-Kristiina Ulas
Info kunstniku kohta siin